Borderite tervis

Üldiselt on borderid pika eluea ja hea tervisega koerad, sest nende aretus on toimunud eelkõige tööomadusi silmas pidades. Siiski esineb terviseprobleeme, mis õnneks küll on terviseuuringutega väljaselgitatavad ja vastutustundliku aretusega kontrolli all hoitavad.

Kutsikat võttes või paarilist valides jälgige kindlasti terviseuuringute olemasolu! Vajadusel võib abi küsida meie tõuühingust.

Silmahaigused

Silmahaigustest esineb bordercollie tõul PRA, CEA ning glaukoom.

PRA ehk progresseeruv võrkkesta atroofia (progressive retinal atrophy) on haigus, mille tagajärjeks on enamasti pimedaks jäämine. Esmasteks tunnusteks on halvenenud nägemine pimedas, seejärel väheneb nägemine ka päevavalguses ning viimane staadium on täielik pimedus. Haigust ei saa ravida, kuid seda on võimalik avastada silmauuringuga juba enne kliiniliste tunnuste ilmnemist, seetõttu peaks aretuses kasutama ainult uuritud koeri. Kutsikat valides jälgige kindlasti, et vanematel silmad uuritud ning puhtaks tunnistatud oleks.

CEA ehk collie silmaanomaalia (collie eye anomaly) on geneetiline haigus. Seda on võimalik diagnoosida väga noorel koeral silmapõhjade uurimisega, kuid muutused kipuvad koera kasvades peituma ega pruugi tavalise silmauuringu puhul näha olla. Seetõttu on täiskasvanud koera puhul kindlam teha geeniuuring. CEA on retsessiivne haigus, mille puhul avalduvad tunnused vaid siis, kui koer saab mõlemalt vanemalt haigust kandva geeni. Seepärast ei tohiks kunagi omavahel paaritada kaht haigusekandjat (CEA carrier), vaid vajadusel haiguse kandjat ja tervete silmadega (CEA clear) koera.

Glaukoom on silma siserõhu suurenemine, mille tagajärjeks on nägemisnärvi ja reetina hävimine ning pimedaks jäämine. Glaukoomi varajaseks leidmiseks tehakse silmauuring gonioskoobiga.

Luud-liigesed

Väga suure füüsilise aktiivsuse ja tormakuse tõttu võivad borderid end üsna kergesti vigastada – murdunud küüned ja hambad, liigeste ning lihaste traumad on nende puhul üsna sagedased.  Samuti peab omanik olema valvas, et koer end liigselt ei väsitaks (tulemuseks piimhappest kanged lihased) või töötades üle ei kuumeneks, seda eriti palava ilmaga. Borderid töötavad võimalusel peatumatult, seepärast on omaniku kohustus jälgida, et loom end ei vigastaks ega üleliia väsitaks – vajadusel tuleb töö katkestada.

Puusaliigese düsplaasia

Küünarliigese düsplaasia

 

Muud geneetilised haigused

MDR1 ehk Multi-drug Resistance Gene on borderitele ja nende sugulastõugudele omane geen, mis pärsib aju kaitsva proteiini tööd, mille tõttu on tabandunud (affected) koertel suurenenud tundlikkus teatud ravimite suhtes, mis võib keskmistes või kõrgetes doosides manustades kaasa tuua neuroloogilised probleemid nagu krambid ja pimedus. Geeni olemasolu saab välja selgitada geenitestiga. Ka geeni kandvad (carriers) koerad on ravimitele tundlikumad kui terved koerad, kuid siiski vähem kui tabandunud. MDR1 ei ole surmav haigus, kui omanik on teadlik ohtudest. Haiget geeni omab ligikaudu 5% borderitest. Kui te ei tea, kas teie koer kannab haiget geeni, proovige võimalusel järgnevalt nimetatud ravimitega kokkupuudet vältida.

Ravimiteks, mis võivad olla ohtlikud, on näiteks, kuid mitte ainult:

  • Parasiitide tõrjeks kasutatavad ivermektiin, milbemütsiin, moksidektiin ja selamektiin. Need ravimid on õigetes doosides kasutades ohutud, kuid ettevaatust, kui koeral on kokkupuudet ravi saanud kariloomadega, sealhulgas nende väljaheidetega;
  • Kõhulahtisuse ravis kasutatav loperamiid;
  • Rahusti atsepromasiin;
  • Valuvaigisti butorfanool;
  • Südameravim digoksiin;
  • Antibiootikumid tsüklosporiin ja erütromütsiin.

TNS ehk trapped neutrophile syndrome on pärilik haigus, mille puhul ei liigu vere valgelibled luuüdist vereringesse. Haigus avaldub, kui koer on tabandunud (affected), ehk kui paaritatud on kaht kandjat (carrier). Enamik haigeid koeri eutaneeritakse mõne kuu vanuselt või surevad nakkushaigustesse, kuna immuunsüsteem ei suuda valgeliblede puudumise tõttu haigustega võidelda. Ravi puudub. Haigus on leitav geenitestiga ning paaritada tohiks puhas/kandja või puhas/puhas. Haiget geeni esineb 7-10% bordercolliedest.

CL on neuronal ceroid lipofucinosis, ravimatu geneetiline haigus, mis põhjustab rakkude kahjustusi silmades ning ajus. 1-2 aasta vanuselt tekivad neuroloogilised probleemid, koer võib jääda pimedaks ning koordinatsioon ja liikumisvõime halvenevad. Üldiselt eutaneeritakse koerad 2 aasta jooksul pärast sümptomite teket. Haigusele on olemas geenitest ning defektset geeni kannab 3% bordercolliedest.

IGS ehk Imerslund-Gräsbeck’i sündroom on geneetiline haigus, mille puhul ei imendu koera seedesüsteemist B12 vitamiin. Sümptomiteks on isu puudumine, madal kaal, letargia, kurvameelsus pärast söömist. Pikema kulu järel lisanduvad aju ja närvisüsteemi häired. Õnneks on haigus kontrollitav regulaarsete B12 süstidega. IGS on leitav geenitestiga ning sarnaselt teistele haigustele peaks paaritama vaid puhas/puhas või puhas/kandja koeri. Haigus esineb 6% populatsioonist.

 

Epilepsia